Kuues "Aja jälg kivis" kutsub lugeja iidsete müütide maale Kreekasse.

Teeme rännaku Olümpiasse, kus veel praegu on alles antiikne olümpiastaadion, ning kus Altise pühamus seisis vägev Zeusi tempel ja selles elevandiluust ja kullast istuva Zeusi kuju, mis oli nii suur, et püsti tõustes oleks jumalate ja inimeste isa templil katuse pealt tõstnud. See kuju oli üks vana maailma seitsmest imest.

Kunagise Kreeka territooriumil oli veel kolm antiikmaailma imet - Artemise tempel Efesoses, Halikarnassose mausoleum ja Rhodose koloss. Vaid suursugused varemed on alles Ateena iidsest Parthenonist, mida paljud asjatundjad on maailma kõige täiuslikumaks ehitiseks pidanud. Hulk heledate sammaste murenenud varemeid tähistab kunagist Apolloni templit Delfis, kus tegutses jumalike tarkuste vahendaja oraakel Pythia.

Peatume Mükeene tsitadellis, kust arheoloog Heinrich Schliemanni arvates leiti kuningas Agamemnoni kullast surimask. Järgmine leid on Epidaurose teater, kus olevat kõigist maailma amfiteatritest kõige vapustavam akustika. Üks fantastilisemaid paiku Kreekas on aga Meteora, kus veel praegugi seisab ligi 400 meetri kõrguste siledate kaljusammaste peal kuus ammust kloostrit.

Suurimal saarel Kreetal on välja kaevatud iidne kuningas Minose palee, Korfu saarel ootab Achilleion, 19. sajandi lõpul ehitatud Austria keisrinna Elisabethi kaunis kreeka stiilis palee.

Üllatusterohkeid rännakuid!
Helgi Erilaid