Fridtjof Nansenist sai Norra rahvuskangelane juba kahekümne seitsme aastaselt, kui ta ületas esimese inimesena suuskadel Gröönimaa. Tema teine suurem polaarekspeditsioon tegi temast tõelise maailmakuulsuse. Ta ei jõudnud küll põhjapoolusele, mis oli eesmärk, kuid siiski kaugemale põhja kui ükski inimene enne teda. Aga see oli kõigest algus.

Nansen oli mitmekülgne ja andekas inimene - hulljulge maadeavastaja, teedrajav teadlane, tubli diplomaat, kirjanik ja kõnemees ning väsimatu väikerahvaste, sõjavangide, näljahädaliste ja põgenike õiguste nimel võitleja, kes sai oma humanitaartegevuse eest Nobeli rahupreemia. Nanseni karisma avaldas sügavat mõju nii kuningatele kui ka naistele. Paljud soovisid teda näha Norra peaministri ja isegi presidendina.

Kuid Nansen ei olnud sugugi veatu. Tal oli raske keskenduda ühele asjale - või naisele. Ta ei leidnud aega oma pere jaoks ning oli sageli üleolev, terava keelega ja tujukas.

"Fridtjof Nansen. Mees ja maailm" on haarav jutustus inimlikust kangelasest, kellest sai Euroopa südametunnistuse sümbol.

Raamatu autor Carl Emil Vogt on kaitsnud Oslo ülikoolis doktoriväitekirja Nanseni humanitaartegevusest ning avaldanud raamatu Nanseni tööst Venemaa näljahädaliste abistamisel.