See on romaan Pärnust, linnast, mis on olnud peagi juba tuhat aastat sünni-, elu- või surmapaigaks loendamatutele inimestele – eestlastele, venelastele, sakslastele, juutidele. Samas on see lugu metafoorsest kodukülast või -linnast, mida võivad omaks pidada ka need, kes on Pärnust üksnes läbi sõitnud või pole sinna eales jõudnudki. See on raamat lastekodust, Baltimaade vanimast Pärnu lastekodust, mis on andnud oma saja kuuekümne viie eksisteerimisaasta kestel peavarju tuhandetele lastele ja võimaldanud neil kasvada inimesteks. Samas on see raamat meis kõigist, kes me ju ühel või teisel viisil pärineme oma lapsepõlvekodust.

Raamatule järgneb "Tund enne igavikku" ja "Piimaring".