Arvatavasti on paljud naised oma elus teda kohanud – kena, abivalmis, armastusväärset noorepoolset meest. Meest, kes oskab südantvõitvalt naeratada, kes üritab igapäevamuredes lohutust pakkuda ja sellega ükskõik kelle hallivõitu argielus kogunisti uue, särava lehekülje pöörata. Meest, kes oma päikeselise olemusega nii mõnegi abielus eevatütre võrdlema ja südant valutama, võibolla isegi kahetsema paneb, et tema abikaasa selline ei ole...

Aga – kas ta on ikka niisugune, omakasupüüdmatult abivalmis?
Võibolla on tegemist hoopis liblikapüüdjaga?
Või on ta ise kirevalt kaunis liblikas?
Äkki koguni salakaval mürgiliblikas?