Lev Tolstoi viimases romaanis "Ülestõusmine" (1889-1899) on kujutatud ühiskonna erinevate sotsiaalsete kihtide esindajaid. Erinevalt kahest varasemast romaanist on siin esindatud märksa rohkem inimesi rahva hulgast. Tegelaste mitmekesisuse ja erinevate ühiskonnakihtide olukorra kujutamise avaruse poolest võib romaani täie õigusega nimetada 19. sajandi vene elu viimase kolmandiku entsüklopeediaks.

Romaani aluseks on kohtupraktikast pärit tõestisündinud lugu. Keegi kõrgemasse seltskonda kuuluv nooruk võrgutab rikka naissugulase teenijatüdruku. Teenijanna sünnitab lapse ja annab selle kasvatusasutusse, satub ise aga suurde puudusesse ning varsti linna lõbumajja. Süüdistatuna "külaliselt" raha varastamises, satub tüdruk kohtu alla. Vandemeeste hulgas on ka tema võrgutaja.