Selles raamatus ma jagan lugejaga oma tähelepanekuid elust kõige laiemalt. See on midagi ilukirjanduse ja esseistika vahepealset. Lugeda võib seda mitut moodi. Kui järjestikku, siis võiks selles ilmneda teatav telg - nagu looklev jõgi, mis avab oma teel läbi maastiku üha uusi vaateid.

Samas võiks peatükkideks liigendamine hõlbustada konkreetse valdkonna vastu huvi tundjal n.-ö. oma sisu leida. Mind innustas "Kõik on hästi" kirjutama selle eelkäija, "Loomingu Raamatukogus" ilmunud "Mõtete" soe vastuvõtt. Sain sellest kinnitust aimdusele, et meie kärmel ja kärsitul ajal on inimestel vastukaaluks vajadus ka igavikulise ja üldise vaatenurga järele.

Kui paar pala välja arvata, näeb see kõik ilmavalgust (trükimusta) esimest korda.