Karolingide dünastia kõige silmapaistvam esindaja Karl Suur, Frangi kuningas aastail 768-814, Rooma keiser 800-814, seisab tänu oma hiigelsaavutustele meie ees rohkem kui elusuuruses: Õhtumaade keisri ja kuningana, kõrgeima kohtunikuna ja seaduseandjana, ristiusu ja kiriku juhina kõrgub ta üle aegade otsekui mälestusmärk iseendale. Kuid selle raidkuju tagant tõuseb armastusväärse ja sümpaatsena esile ka Karl kui armastav abikaasa, õrn isa, hea poeg ja sõber. Frangi suurriik, mis ulatus ta surma ajal Taanist Roomani ja Hispaania piirini, ei elanud temast endast kuigi palju kauem. Ent need vaimulikud ja vaimsed alused, mille ta rajas, on jäänud muutumatuks ning püsinud üle aegade. See on see, tänu millele Euroopa, hoolimata tuhandeaastasest lõhestatusest, on maailmas ikkagi tajutav kui üks tervik.