Sarja kolmas raamat käsitleb 1980ndate alguse Tartu ja 1982.–1985. aasta elu Tallinna keldrites ja katlamajades. Noorte luuletajate ja kunstnike loominguliste püüdluste kõrval tegutsevad ja istuvad kriminaal- ja poliitvangid, sundviinaravile saadetud, hullumängijad ja salakütid, teinekord vahelduvalt samas isikus. Vaatluse all on teisitimõtlejate kohtuprotsessid alates Jüri Kukest ja Mart Niklusest kuni Enn Tartoni ning nende vanglavintsutused poliitiliste laagrites; juttu tuleb ka eluolust naiste tsoonis. Kõikuva moraaliga peategelane rähkleb vaimse pürgimise ja perekonna eluasememurede vahel hooti rebenedes, kuid püüab eneseanalüüsiga säilitada kainet mõistust vastukaaluks hullumisele. Mõnikord riskib ta külma peaga vabaduse ning kinnikukkumise vahel ja püüab vaadata – mitte uduseks lastes – südametunnistuse peeglisse. Eestis ja pisut Venemaal aset leidvate sündmustega rööbiti tuuakse esile salastatud juhtumid NSV Liidust, kui see veel koos püsis, lähiajalugu markeerivad pistelised sündmused kogu maailmast.