"Nad kõik astusid keelatud territooriumile. Nad kõik omavolitsesid seadustega, mis panid paika, keda tuleb armastada ja kuidas. Ja kui palju."

On 1969. aasta. Cochini maanteel peatab tööliste demonstratsioon kroomitud sabatuledega taevasinise Plymouthi.

Autos on erimunakaksikud Rahel ja Estha, ja nii algab nende lugu. Lapsed kasvavad üles oma pimeda vanaema Mammachi konservitehase hoovil, banaanimoositõrte ja piprakuhjade vahel. Ainsaks toeks laste kõikevõitev süütus, võitlevad nad oma lapsepõlve nimel rusudel, mis on jäänud järele perekonnast, kuhu kuuluvad peale nende üksik ja ilus ema Ammu (kes armastab öösiti meest, keda lapsed armastavad päeval), armastatud onu Chacko (Rhodesi stipendiaat, konservimagnaat ja radikaalne marksist, kes naisi tagumikust näpistab), vihatud Baby Kochamma (endine nunn, praegune vanatädi) ja riikliku putukateadlase ööliblika vari. "Hallikasrohelise jõe ääres, kus ujuvad kalad ja taevas ja puud, ja öösiti virvendab kollane kuu," õpivad lapsed selgeks, et asjad võivad päevapealt muutuda, et elu võib võtta uue võika vormi või üldse olemast lakata.

"Бог мелочей" on romaan, mis kasvab välja meeleheitest, lummates oma sügavmõttelisuse ja maagiaga.