Pööningul vedeleb ämblikuvõrkudesse mattunud vana lapsevanker. Inimesed on hüljanud selle kunagi nii šiki ja tarviliku sõiduriista, milles nüüd käib aeg-ajalt uinakut tegemas vaid hulkurkass. Ometi mäletab lapsevanker hästi oma hiilgeaegu ja pole kaotanud lootust parematele päevadele.

Kui loomad ja asjad saaksid inimkeeli kõnelda, siis millest nad räägiksid, millest mõtteid mõlgutaksid? Millest näiteks unistab hüppenöör? Või armunud orav? Või kaotatud kõrvarõngas? Mida oskaks meile pajatada muuseumis oma uue kodu leidnud Paul Pinna taskukell? Või Georg Otsa fotoaparaat? Või Jüri Krjukovi kikilips?

Enamik raamatu 100 lühiloost on fantaasiaküllased ja lustlikud, kuid paljud seejuures mõtlemapanevad.