"Minu venna keha" on romaan vabaduse kaotamisest ja leidmisest.

Ühel hilissügisesel päeval asub 19-aastane Ellen teekonnale, mis viib ta läbi venelaste taasokupeeritud maa, sõjas purustatud linnade ja lõhutud maastike, aga ka iseenda sisse, lähemale oma senise elu, oma soovide ja hirmude mõistmisele.

"Kui ma tol sügisel enne talve päriselt aru hakkasin saama, et mina olen see, kes läheb, kui see kohale hakkas jõudma, et see ongi ainus võimalus, et ainult mina saangi minna, tõusis taevas kohe kõrgemale. Pilved ei läinud päris ära, aga hingamist tuli maa peale juurde, õhk muutus kargemaks ja päevad olid hommikust peale selgemad. Sügise põhjatuna näiv pori külmus läbi, must jää murdus hajevil praksatustega mu taldade all, kui ma hommikul lüpsikuga üle õue läksin, taevas õhetas hommikul ja lõõmas õhtu eel. Hall villane tekk oleks nagu meie talu kohalt korraks ära tõstetud. Ma ei arvanud muidugi, et see nii jääda saaks, aga nüüd sai natuke jälle hingata ja ma hingasin."

"Minu venna keha" sai kirjastuse Hea Lugu 2022. aasta ajalooliste romaanide võistlusel III koha.