Kaksikud Luna ja Lenna on ühe vanadusse hääbuva Kesk-Eesti külakese ärkvelhoidjad. Lugu räägib piigade sõprusest eaka naabrinaisega. Suhtlus sai alguse ajal, mil tüdrukud tohtisid omapäi küla piire kombata ja sattusid metsaservas elava Milda-tädi õuele. Kuna naabruskonnas lapsi rohkem ei olnud, sai Mildast nende usaldusisik ja parim sõbranna. Aeg kulges omasoodu ja neiud asusid elama pealinna, kus anti ülikooliharidust.

Milda tundis ennast üksikuna ning vastas raadio kaudu naist otsiva mehe kuulutusele. Üsna varsti levis külapoes uudis, et Milda abiellus.

Selgus aga, et värske abikaasa Igor kuulub kelmide jõuku. Müüki läksid mets ja maa, oli minemas ka maja, ent kui Milda ei allunud käsule, võeti kasutusele äärmuslik julmus. Ühel külmal talvekuul naine kadus jäljetult, jättes küla kohale hõljuma hirmuloori. Kaksikud hakkasid tegema omal käel detektiivitööd. Nad said tunda nii politsei süüdistusi kui kurjategijate rünnakut, kuid neid ei takistanud miski.

Ootamatu lõpuga juhtum liidab küla kogukonda ning muudab inimesi. Luuakse toimiv naabrivalve.