See on triloogia kolmas raamat Eesti naiste kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni all. Käesolev teos kirjeldab naisvangide elu pärast Stalini surma poliitvangide erilaagris. See on kirjeldus raskest ning lootusetult hallist laagrielust, kus ometi alati midagi ka juhtub. Tähelepanu pälvib vangide vapper psühholoogiline vastupanu raskes olukorras. Teosesse liitub ka kirjeldus streigist ja selle julmast mahasurumisest meestelaagris.

Raamatule eelnevad "Kuradil ei ole varju" ja "Vägivallamaa".