Järg raamatutele "Kuresaapad", "Kõndes", "Mitteminister" ning "Ole usin".

Raamatu esimene peatükk toob autori koos abikaasa Silviaga Tartusse, kus alustatakse ajakirjanikutööd. Jätkatakse õpinguid ülikoolides - Silvia Tartu ülikoolis, Heino Eesti Põllumajandusakadeemias, perre sünnib 2 tütart. Tartu-aastatel alustab autor tõlkimisega ja kirjutab monograafia agronoomiateadlasest Julius Aamisepast. Rahutu vaimuga pere ei püsi kaua ühel kohal ja üsna pea kolitakse Tallinnasse tagasi. Põllumajandusministeeriumi ametnikuna jätkab Kiik oma agronoomia-alaste tekstide kirjutamist, samuti jätkub aega ja tahtmist mitmeteks välisreisideks.

Raamatule järgnevad "No siis...", "Tondionu", "Tudeng Moskvas", "Helmiga", "Parteilisuse ajastul", "Eluteeristil", "Põgenikuna Moskvas" ning "Ei sure kirjanik".