Nadežda Katajeva-Valgu autobigraafiline jutustus räägib autori lapsepõlvest möödunud sajandi 50.–60. aastail Petserimaal Pruudsa külas. Autor kirjeldab raamatus tolle aja vene inimeste igapäevaelu ja kombeid, nende jumalakartlikkust, heanaaberlikke suhteid setudega ning kultuuride omavahelist segunemist. Jutustusse on põimitud külaelu koomilised ja traagilised sündmused, meenutused hiljutisest sõjast ning lood rahvapidustustest, pulmadest ja matustest. Autor kirjeldab värvikalt maatöid ning selgitab venelaste ja setude Petseri kraist Eestisse ümberasumise tagamaid.

See on lugu armastusest sünnikodu vastu, vanemate armastusest laste vastu, põlvkondade mälestustest ning religioonist kui talurahva kasvatuse alusest ja tuumast.