Näljatalvel 1867 sünnitas teoline Krõõt Kange sohilapse, keda õige ristinime puudumisel Väike-Krõõdaks kutsuma hakati. Sünnitajat ennast hüüti Kange-Krõõdaks.

Laps sündis nääpsuke ega andnud välja oma sünnitaja mõõtmeid. Juba teisel elutalvel võis näha selget vahet: sünnitaja pikk, mehelik ja vahakarva juuksepalmikutega, tütar aga väledajalgne, väetike ja tõmmude käharjuustega. Sünnitaja huultele eksis harva naeratus, kuna aga tütre lõkerdav kilkamine Õkva renditalu saunas suitsumustad palgidki kõlama pani.

Ei, need kaks inimest olid täiesti erinevad!

Raamatule järgnevad "Võõras veri", "Keerdsõlmed", "Teised tuuled" ja "Homne päev".