Sajandeid on eestlaste südames hõõgunud salatuli, igatsus oma maalapi ja kodupaiga järele.

Möödunud sajandi keskpaiku see võttis uue suuna - maata eestlane muutus väljarändajaks, kes otsis endale hingemaad. Aegade jooksul muutus see sõna oma kodupaiga ja hingerahu sümboliks. Hingemaa otsingul on palju meie rahvast valgunud üle kogu maakera. Suurem enamus neist on oma rahvale jäädavalt kaduma läinud.

Käesolevat teost kirjutades olen ma oma vaimusilmade ees näinud seda osa neist koduotsijaist, kes jõudsid üle ookeani Ameerikasse.
(Autor)