"Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on," ütles Astrid Lindgren. Ta suri 94-aastasena 2002. aastal.

Sõnu "Üks päev nagu terve elu" kohtas ta esimest korda mässulise neiuna 1925. aastal. Need saatsid teda läbi terve elu, nii armastuses kui kunstis. Nagu mantra, nagu teejuht läbi inimese häbematult lühikese elu: püüa päeva, naudi päeva, kasuta päeva!

Ja seda Astrid Lindgren oskas, kirjutas ta siis parajasti oma uut raamatut või tegi toimetajatööd, viibis looduses, mängis väikeste sugulastega nõida, võitles lastekirjanduse staatuse ja laste õiguste eest või tegutses vanemas eas julge keskkonnaaktivisti, rahuvõitleja ja filantroobina.

"Päev nagu elu" on esimene uus põhjamaine Astrid Lindgreni biograafia pärast 40 aastat. See tungib naerusuise lastekirjaniku fassaadi taha ning kirjeldab kirjaniku mõtteid ja tegevust, võitlusi, triumfe ja lüüasaamisi, unistusi ja masendust.

Raamat põhineb suurel hulgal seni avaldamata kirjadel, päevikutel ja fotodel ning pooleteise aasta jooksul peetud vestlustel Astrid Lindgreni tütre Karin Nymaniga, kes jälgis lähedalt oma kuulsa ema karjääri ja vastuolulisi suhteid kuulsuse, rikkuse, üksinduse, võimu ja võimumeestega.