Oskust elu kõige troostitumaid, kõige argisemaid külgi eriliselt hõõguma panna ei valda mitte iga kirjanik, Eeva Park aga küll. Ta on portreteerija, vahendaja ja kujutaja, mitte analüütik. Ta joonistab välja detailid ja värvib nende ümber ära isegi õhu.

Tema nõelteravad novellid on laetud vaikusest. Neis on sees augud ja pausid, mis kannavad. Nad mõjuvad – hoolimata teatud lõpetamatuse ja poolikuksjäämise illusioonist. Tähtis on atmosfäär, mitte puänt.
(Kärt Hellerma)