On lämbe suvelõpp Londonis aastal 1797. Õhus on õunapiruka lõhna ja kogenud ämmaemand mrs B on veendunud, et kohe-kohe sünnib siia maailma veel üks tüdruk.

Ent siis ei lähe kõik päris nii, nagu peaks. Äsjast sünnitajat raputavad üha tugevamad palavikuhood ja hääbuv ema jutustab oma vastsündinud tütrele – linnupojale – mõne päeva jooksul enda eluloo.

See ema on Mary Wollstonecraft. Kõiki kehtinud norme trotsides on Mary nii oma tegudes kui ka sõnades, kirjaniku ja filosoofina püüelnud inimlikult õiglase maailma poole. Last, kes tema kõrval päev-päevalt kosus, tunneme ühel päeval kui Mary Shelleyt, "Frankensteini" autorit.

Mary Wollstonecraft (1759-1797) oli Briti kirjanik ja filosoof, üks esimesi, kes võttis sõna naiste õiguste kaitseks, lähtudes ennekõike inimliku võrdsuse ja iseseisva toimetuleku vaatenurgast.

Oma tuntuimas teoses "A Vindication of the Rights of Woman" ("Naise õiguste õigustus", 1792) rõhutas ta hariduse vajadust, et naisedki saaksid võimaluse arendada oma ratsionaalset mõtlemist ja analüüsioskust, mis oli seni üksnes meeste privileeg.

Mary eluviis oli toona midagi ennekuulmatut. Ta pidas end alates 19. eluaastast ise ülal, reisis üksinda, elas vabaabielus ja sünnitas abieluvälise lapse. Ta avaldas romaane, reisikirju ja lasteraamatu ning kirjutas Prantsuse revolutsiooni ajaloost. Oma viimasel eluaastal abiellus ta kirjaniku ja filosoofi William Godwiniga (1756–1836) ning suri vaid üksteist päeva pärast nende tütre Mary Wollstonecraft Godwin Shelley (1797–1851) sündi.