Louise Joséphine Weber sünnib 1866. aastal lihtsasse töölisperesse. Ta töötab lillemüüja ja pesunaisena, kuid tema kireks on tantsimine; seljas klientidelt näpatud peenemad riided, külastab ta õhtuti Pariisi tantsusaale. Talent ei jää märkamata ning Louise’ist, kelle artistinimi on La Goulue, saab Élysée Montmartre’i ja Moulin Rouge’i esitantsijanna, kes suhtleb Renoiri, Toulouse-Lautreci, Suurbritannia tulevase kuninga Edward VII-ga.

La Goulued saadavad skandaalid, teda süüdistatakse kõlvatustes ning paljude jaoks pole ta muud kui üks ebaintelligentne ja lõtvade elukommetega "kahtlane lambuke". Kuid tema üksnes vilistab toonastele kodanlikele moraaliprintsiipidele, armastades nii mehi kui ka naisi ja soovides vaid, et muusika ei vaikiks.

Ent äärmuslike eluviiside tõttu vananeb La Goulue enneaegu. Ta esineb veel laatadel, on lõvitaltsutaja ja rändloomaaia omanik, kuid kaotab tüseda ja alkoholilembesena kiiresti publiku viimasegi huvi, olles lõpuks sunnitud hinge sees hoidma tänavail sigarette müües. 1929. aastal sureb kunagine Moulin Rouge’i pärl, Pariisi kabareede ja prantsuse kankaani kuninganna viletsuses ja unustatuna.

Käesolev biograafia tugineb hulgale arhiivimaterjalidele ja La Goulue isiklikule päevikule.