Minu külas Islandil on kohvik, kus Bennu paneb armastusepallikese alati kohviga kaasa. Ja mina ütlen talle: "Já, takk fýrir." Üks armastusepallike mahub ikka ühe päeva sisse.

Minu külas Kreekas on aprikoosid. Need kasvavad sealsamas minu külas ja aprikoosivanamees toob neid kümneliitrise värvipangega poe juurde. Need on kõige paremad verikokod ja mina pean neid iga päev süüa saama.

"Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas" on tõeline saareraamat – korraga ja kordamööda avanevad lugeja ees pildid saareriigi Islandi ja Kreeka saarte küladest. Üks küla põhjas, teine küla lõunas, samm sammu järel astub lugeja koos autoriga ühekorraga kahe olemise viisi sisse, satub keset Põhjamaa pimedust ja Vahemere palavust. Meri ja mäed on need, mis Islandit ja Kreekat esmapilgul ühendavad. Aga on seal veel midagi?