On aasta 1981. Glasgow sureb vähehaaval välja, linnas ellujäämiseks tuleb kurja vaeva näha. Ent Agnes Bain on elult alati enamat oodanud. Ta unistab millestki paremast: majast, mille välisust ta jagama ei peaks; elust, mis on korraga ostetud ja kohe välja makstud (nagu tema täiuslikud hambad, mis siis, et valed). Liiderdajast abikaasa jätab Agnese maha ja naine jääb koos kolme lapsega hävinud kaevanduslinna lõksu. Kui ta üha sügavamale pudelipõhja vaatab, püüavad lapsed teda päästa, kuid iseenda päästmiseks tuleb neil üksteise järel ema hüljata. Poeg Shuggie'l jagub kõige kauem lootust.

Shuggie on teistsugune. Ta on nõudlik ja pirtsakas, samasugune snoob nagu emagi. Kaevurilapsed narrivad teda ja täiskasvanud ütlevad hukkamõistvalt, et ta on veidrik. Kuid Shuggie usub, et kui ta kõigest väest pingutab, on ta ühel päeval normaalne nagu teised poisid ja aitab ema lootusetust paigast põgenema.

Douglas Stuarti hiilgav debüütteos kisub lagedale, kui halastamatu on vaesus, kust jooksevad armastuse piirid ja kui õõnsalt kõlab uhkus. Tema võimas ja märgiline romaan pälvis 2020. aastal Bookeri auhinna.