Ma ei tahtnud elada elu, mis on ette kirjutatud: käia koolis, saada haridus, minna tööle, abielluda, osta maja, saada lapsed, võtta koduloom, puhata mõnes kuurortis, külastada vahel harva sõpru… ja õhtuti, rampväsinuna, mõelda, kas see oligi nüüd see elu, mida tahtsin. Otsustasin, et loon endale elu, kuhu ei kuulu kunagi sõnad "sooviksin, et ma oleksin ka teinud…" Ma teadsin, et kusagil meie sees on paik, kus püsiv rahu ja õnnetunne ei sõltu mitte millestki peale meie endi. Mina leidsin selle Nepaalist: kohtudes oluliste inimeste ja õpetajatega, nautides igal hommikul müstiliselt ilusat vaadet Himaalajale ning töötades vabatahtlikuna kohalikus lastekodus. Avastasin jooga, ajurveda, tiibeti meditsiini ja põneva ringide teooria.

Ja kui keegi küsiks minult, mida ma teeksin teisiti, kui mul oleks elada jäänud üksainus aasta, siis ei muudaks ma midagi.
(Kaia-Kaire Hunt)