"Hundipäikese aeg. Hullud on hundid ja hullud on hagijad" lõpetab Tamur Kusnetsi sule kaudu Ballimar Kimbrungi saaga. Britannia provintsid pulbitsevad erinevate rahvaste ja hõimude soovist haarata saaki või säilitada elu. Rooma üksuste lahkumise järel on võtnud maad omavoli, kus ülemkuninga aujärje nimel ei peeta paljuks ohverdada hõimlasi, teotada veresugulasi ega reeta usaldust. Selles veresogases vees sumades otsivad teineteist nii Maod kui ka Hundid ja mõlemad on sunnitud põiklema raskemate sammude eest ning tallavad samas endi alla nõrgemaid. Kuid nornide kootud lõngad põimuvad kahel suguvõsal üha lähemale ja otsustav heitlus seisab neil peagi ukselävel.