Romaan kujutab nende inimeste saatust, kes 1933. aastal pidid Saksamaalt lahkuma, kellel polnud dokumente ja elamisluba ja keda politsei saatis ühelt maalt teise. Viini ja Praha, Zürichi ja Pariisi vangimajad, katusekambrid, haiglad ja pargipingid olid nende peatuspaigad. Kõigest hoolimata ei puudunud selles rahutus elus ka armastus, mis kord viis hukatusse, kord andis võimaluse ellu jääda.