Valdo Pant ei olnud pelgalt ajakirjanik, võib öelda, et ta oli omaette suurkuju, epohhi loov isiksus Eesti raadio- ja teleajakirjanduse ajaloos. Paneb imestama, milliste ideede ja lahendustega tuli ta Eestis välja ajal, kui rahvusvaheline infovoog oli piiratud ja tänapäeva tehnilistest võimalustest ei osatud veel unistadagi. Seda enam nõudis esiletõus ja publikumenu Pandilt loomingulisust, leidlikkust ja kõneosavust. Raske arvata, millega tulnuks ta välja praegu, kui elanikkonnale on valla nii taevakanalid kui internetiavarused.

Suisa uskumatu, isegi ebainimlik tundub Pandi töövõime, kui vaadelda nimekirja tegudest, mis ta raadio- ja tele-, aga ka filmi- ja kirjandusvaldkonnas korda saatis. Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Mis aga õige üllatav - tema elu tumestas isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski oma hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlves alguse saanud tervisehäda taak paisus lõpuks nii suureks, et murdis muidu nii sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna "valgustaja".