Kirjanik kujutab siin manduvat mõisnikku von Kremerit, kes tunneb esiisade võimu käest ära libisevat, kuid kes seepärast ei ole veel sugugi oma õigustest loobunud. 

Kremer sõlmib lepingu oma vaese, kuid rahaahne talupoja Prillupiga, andes omalt poolt tulutoova piimamehe koha ja nõudes vastutasuks Prillupi naist Marit. Prillup, see kehv ja orjahingeline talupoeg, on niisugusest kergest rikastumisvõimalusest otse joovastuses. 

Igasuguste vahenditega püüab ta Marile selgeks teha, et see nõustuks Kremeri tingimustega. Ja kui lõpuks leping on sõlmitud, selgub üsna ootamatult, et just Prillup ise ei ole rahul – naise jagamine läheb talle raskeks.