Birminghamis sündinud ja üles kasvanud viieteistkümneaastane Zana Muhseni ja tema noorema õe Nadia kõrvus kõlas kuuenädalane koolivaheajareis Põhja-Jeemenis elavate sugulaste juurde nagu muinasjutt. Puhkusereisist sai aga õudusunenägu. Kohalejõudnud, avastasid Zana ja Nadia, et isa oli nad sõna otseses mõttes mehele müünud, ning neist said abitud vangid. Tütarlapsed pidid kannatama vägistamisi ja peksu, elama kivimajas, mille seinad olid vooderdatud sõnnikuga ja kus polnud veevärki ning sünnitama oma lapsed kohutavates oludes. Pärast kaheksa aastat kestnud virelust õnnestus Zanal Jeemenist põgeneda ja tema põgenemise lugu sattus kogu maailma ajalehtede esiküljele. Aasta hiljem otsustas ta oma piinava loo koos kirjanik Andrew Croftsiga täielikult paberile panna. Aastal 1991 esmakordselt ilmudes kerkis see raamat kohe paljude edetabelite tippu.