Kaks autsaiderit, üks erakordne armastuslugu.

Eleanor… Punased lokkis juuksed, valed riided. Eleanor seisab tema taga, kuni ta ringi pöörab. Eleanor lamab tema kõrval, kuni ta üles ärkab. Eleanori kõrval paistavad kõik teised igavad ja mitte kunagi küllalt head... Eleanor.

Park… Park teab, et talle meeldib see laul juba enne, kui ta seda kuuleb. Park naerab juba enne, kui on naljast aru saanud. Parki rinnus on koht, kohe kõri all, mis tekitab temas tahtmise oma lubadusi hoida... Park.

Kaks õnnetut kuueteistaastast armunut – küllalt targad teadmaks, et esimene armastus ei jää kunagi püsima, aga küllalt vaprad ja meeleheitel, et kõigest hoolimata proovida.