Neljateistkümneaastane kinnise loomuga ja veidi neurootiline Lorenzo on end kõigi eest keldrisse peitnud, et veeta seal salaja üks vaba nädal ja viia ellu oma solipsistlik unistus õnnest – ei mingeid tülisid, klassikaaslasi, veiderdamist ega teesklust. Maailm oma arusaamatute reeglitega jääb ukse taha ning tema saab pikutada diivanil, käeulatuses kokakoola, konservid ja õudusjutud. Kuid idüll ei kesta kaua, sest ühel hetkel saabub Lorenzo pelgupaika räsitud Olivia ning poiss on sunnitud varjust välja astuma, keerulise teismelise maskist loobuma ja aktsepteerima kaootilist elumängu.