"Unustuse piir" on väheseid Vene romaane, mis käsitleb Nõukogude Liidu aegse vangilaagrite süsteemi pärandit. Noor geoloog reisib Kaug-Itta, saamaks selgust, kes oli tema elu päästnud pime naaber, salapärane Teine taat. Mahajäetud kaevanduste ja hüljatud barakkide vahelt leiab ta unustusse vajunud maailma, kus ohvreid ja timukaid eirata on lihtsam, kui kohutava minevikuga tõtt vaadata.

Kummituslik lugu toob esile selle rüüstatud maa ilu, kus inimeste, masinate ja looduse koostöös hävitati miljoneid elusid. Tänapäeva Venemaal püütakse mineviku väärtegusid kollektiivsest mälust jõuliselt kustutada, seda hinnatavam on Lebedevi meistriteos kui kirjanduslik katse päästa ajalugu unustuse hõlma vajumast.