Mis teeb inimesest kõike-jõuda-tahtva rabeleja? Kuidas sellise inimese elutee on alanud?

Kati Murutar kaevus oma suure talu pidamise kõrvalt mälu sügavamatesse soppidesse. Sealt ilmus hoolikalt unustatud lugusid, mis jahmatasid ka kirjanikku ennast.

Nii näiteks tavatses ta ema, üksikvanemast tohtriproua, viia patsientidelt meeleheaks saadud assortiikarbid müüki turuputkasse, kuni ühest karbist välja ilmunud tänukaart ja rahatäht tõid paksu pahanduse. Õhtuti unistas ema "siit pääsemisest" ja hoidis sidet välismaale-mehele-agentuuridega.

Ka selles nõukafarsis said tüdrukud orgasme ja maalisid, õppisid suitsetama ja tantsisid, hoidsid emadele pöialt, et neil ometi kord järgmise mehega õnne oleks. Olid koolikiusamised ja kompleksid, intriigid ja sõprused.

Kõige selle all oli aga teadmine, et oled ema "projektilaps": sinu ilmaletuleku eesmärk oli päitseisse saada mees, keda sina alati igatsema ja häbenema jäid, sinu isa. Võib-olla isapingete maandamiseks saigi keerlema lükatud see peadpööritav tubli lapse karussell balletikool-kunstiring-laulukoor-näitestuudio. Või olid need lihtsalt "töödiku geenid"?