"Spioon, kes pääses külma käest" (1963) on John le Carré kolmas romaan, millest sai pärast ilmumist kohe bestseller. Sageli parimaks spiooniromaaniks nimetatud loo tegevus leiab aset külma sõja aegsel Ida-Saksamaal. Alec Leamasi ülesandeks on tagada tema hoole all olevate Briti topeltagentide turvalisus ja salastatus. Pärast seda, kui üks neist Berliini müüri ületades hukkub, kästakse Leamasil mängida allakäinud agenti, et pääseda Ida-Saksa luure ülemuse lähedusse ning lasta ta tappa. Niisiis saadetakse Leamas, kelle elu ei sarnane sugugi James Bondi omaga, tagasi "külma kätte", kus ta suurimaks sooviks on spioonielule joon alla tõmmata ja külma käest pääseda. Kirjaniku enese kogemustele tuginev lugu maalib pildi väsinud küünilisest spioonist, kes avastab, et nii lääs kui ka ida on moraalselt samal tasemel. Ülipõnevalt kirjutatud spiooniromaan, kust ei puudu ka armastus, pakub ajastutäpset atmosfääri ja filosoofilisi mõtisklusi indiviidi ja institutsioonide suhetest.

1964 hindas Briti kriminaalkirjanike ühing romaani Kuldse Pistoda vääriliseks, aasta hiljem andis Ameerika põnevuskirjanike ühing le Carréle raamatu eest kõrgeima auhinna. Teost on nimetatud ka viimase 50 aasta parimaks kriminaalromaaniks.