Suleiman Tore (1494–1566), kuulsaim kõigist Osmanite impeeriumi sultanitest, hoidis Euroopat hirmu all ligi pool sajandit. Mõne aasta jooksul pärast võimuletulekut (1520) jõudis ta oma armeega Viini väravate alla ja tegi endast Vahemere isanda.

Nähes enda vastas võimsat valitsejat ja väejuhti, kes pidas oma pühaks kohuseks islami piire üha kaugemale laiendada, püüdis kristlik maailm koondada vägesid Suleiman Toreda vastu.

"Jumala vari maa peal", aga ka tugev poliitik ja kõikvõimas despoot Suleiman valitses riiki oma vesiiride abiga vankumatult kindla käega. Ta laiendas impeeriumi piire kaugemale kui ükski teine Osmanite sultan, aga Türgi ajalukku on ta jäänud ka targa seaduseandjana ja kaunite kunstide toetajana.

Suleiman Toreda impeerium laius üle kolme mandri, kus elas rohkem kui kolmkümmend miljonit inimest kõikidest rassidest ja uskudest, mida inimkond tollal tundis.

André Clot (1909–2002) oli Prantsuse ajaloolane ja ajakirjanik, kes elas Türgis ning Lähis- ja Kesk-Ida riikides aastaid. Vaieldamatu islami-eksperdina annab tema põhjalik käsitlus meile suurepärase ülevaate Suure Sultani ajastust.