Õhtumaa võimsaim monarh, Burgundia hertsog, Hispaania kuningas, Saksa Rahvuse Püha Rooma Riigi keiser Karl V (1500-1558) valitses maailmariiki, kus päike iial ei loojunud. Tema valdused ulatusid Madalmaadest Põhja-Aafrikani ja Ungarist Mehhikoni. Ent keisri õnnetuseks oli elada murranguajastul, millele jätsid sügava pitseri reformatsioon ja ususõjad, talurahvaliikumised ja maadeavastused. Karl V ihkas olla lepitaja, kuid pidas veriseid sõdu, kaitses usuühtsust, kuid tema vihaseimad vastased olid paavstid, võitis vaenlasi, kuid iga lüüasaamine tugevdas neid. Nii ei viinudki suurejoonelised plaanid ja õilsad sihid kuhugi. Karl oli pärit keskajast, esindas rüütlivoorusi ja ristisõdade ideaale, kuid pidi leppima renessansiajastu küünilise pragmaatilisusega.

"Ta ujus oma ajas vastuvoolu, olles hääbunud traditsioonide hoidja ja kuulutades ideaale, milleks tema kaasaegsed polnud veel küpsed," kirjutab Karl V järeltulija, Austria viimase keisripaari poeg, Habsburgide suguvõra pea Otto von Habsburg. Ent seda aktuaalsemad on need nüüd, viissada aastat hiljem, Euroopa uue ühinemise ajastul.