Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud "kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks". Kuid see autentsetele ajastu allikatele tuginev romaan lõhub iga muinasjutu stereotüüpe.

Hommik, algavad keisrinna agoonia viimased kaksteist tundi. Halastamatult lähenev surm ja Jumala kohtupidamine, siin maailmas otsa saav aeg reastavad Katerina mõtteis mälupilte, mis muutuvad elu aruandeks.

Võimu tippu tõusnud valitseja, küpsuse künnise ületanud naine, üha sünnitav ja leinav ema, suure inimese abikaasa. Kaks reisi – läände ja itta – sunnivad teda mõtlema, milline on tema mehe loodav impeerium ja kelleks on muutunud ta ise. Saatus on mõõtnud talle välja peaaegu kõik rollid, mis vaid naisele osaks saada võivad. Kuid viimasel reisil omaenda hinge tagumistesse soppidesse otsib ta vastuseid: kas võim vabastab või vangistab? Kummale poole kaldub tema viimse kohtupäeva kaal? See on jutustus ida ja lääne kultuuri, mentaliteetide põrkumisest ühes toksilises abielus. Ajast ja vägivallast. Psühholoogilisest ja alkoholisõltuvusest, lõhestunud ja end ümber kujundavatest isiksustest, purustavast sõjast ja surematut ilu sünnitavatest unistustest.