"Musta Masenduse talu" on 1933. aastal Femina Vie Heureuse auhinna võitnud riuklikult vaimukas portree Briti maaelust 1930. aastatel. Flora Poste, värskelt orvuks jäänud kõrgseltskonda kuuluv näitsik, kolib Musta Masenduse talus elavate mornide ja süngete sugulaste juurde ning langeb silmapilk ägedate emotsioonide, meeleheite ja salasepitsuste võrku, millest välja rabeledes suudab Flora ühtlasi talus asjad sobivalt ümber korraldada.

Kui mõistlik ja elutark Flora Poste üheksateistkümneaastaselt orvuks jääb, otsustab neiu, et talle on jäänud vaid üks valik: sadada kaela Sussexi pärapõrgus elavatele sugulastele. Igati asjakohast nime – Musta Masenduse talu – kandvas paigas kohtub ta hukatusele määratud Starkadderitega: kirjeldamatu pahelisuse tõttu hääletute süümepiinade käes vappuv nõbu Judith; kõigile jutlustades põrgutuld kaela sajatav Amos; nende pojad: meelas Seth ja meelt ära heitev Reuben; looduslaps Elfine ja kõvasti metsa poole vana tädi Ada Doom, kes on viimased kakskümmend aastat oma magamistoas püsinud. Aga õnneks meeldib Florale üle kõige teiste inimeste elu korraldada. Kaine mõistuse ja tugeva tahtega relvastatult käärib ta käised üles, olles otsustanud kõik pereliikmed järgemööda käsile võtta. Ja tõepoolest, nagu kangelannale kohane, õnnestub tal kõik, mis ta ette võtab, tundugu see pealegi täiesti ebatõenäoline. "Musta Masenduse talu", maaelu kirjeldavaid melodraamasid ja üleilustatud proosat halastamatult pilav, teravmeelne paroodia, on üks kõigi aegade armastatumaid koomilisi romaane.