Metsik. Ohtlik. Saladuslik. Omal moel ilus. Sellised me kohtudes olime.

Militaarse ajaloo tõttu polnud Naissaart ligi poole sajandi vältel isegi kaartidel, aga see saar on palju rohkemat kui miinilaod saare keskosas või põhjaotsa rannakaitsepatareid. See on ka palju enamat kui paradiisi meenutavad liivarannad. Naissaare elanike koostöös leiavad aset omanäolised sündmused, mis meelitavad kohale inimesi üle Eesti, ja algatused, mis on pannud Naissaare kõige paremas mõttes kaardile tagasi. Raamatust leiab palju uskumatuid lugusid, kirjeldatud on mõndagi sellist, mida Naissaarel enam ei ole, leidub ka fakte, mida pole varem kirja pandud.

Enesele teadvustamata omandasin saarel retkejuhina oskusi, mis on saanud minu tugevusteks. Kasvatasin enesekindlust ja südikust, mida on läinud vaja ajakirjanikuna tipp-poliitikutele ligi astudes või Šotimaale kolimise järel vabakutseliseks hakates.
(Birgit Itse)