Mööda gripiepideemiast laastatud maad liigub ringi Rändava Sümfoonia trupp, kes esitab Shakespeare’i "Suveöö unenägu". Elektrist, kraaniveest ja hamburgeritest on jäänud vaid ähmane mälestus ja juba mitukümmend aastat pole õhku tõusnud ükski lennuk. Linnast linna liikudes peavad relvad alati käepärast olema, sest kõik asundused pole ühtviisi rahumeelsed. Eelmine tsivilisatsioon on kokku varisenud, ent uue, tärkava tsivilisatsiooni vähestel, epideemiast pääseda õnnestunud asukatel tuleb alles aru saada, mida on vaja, et elus püsida, ja mida on vaja, et seejuures ka inimeseks jääda. "Jaam Üksteist" räägib inimese ja tsivilisatsiooni väärtusest ja mõjub ootamatult helgelt, pakkudes lugejatele nii ohtralt mõtlemisainet kui ka põnevust.