Elo Tuglas (Friedebert Tuglase abikaasa) alustas oma päeviku kirjutamist 1952. aasta jaanuaris. Tuglased olid elust välja lülitatud. Paljud kunagised sõbrad ei tundnud neid enam. Nende Nõmme maja jälgiti tähelepanelikult, et fikseerida need vähesed, kes sinna siiski riskisid astuda. Ent hoolimata sellest rängast survest leidis Elo Tuglas eneses jõudu, et oma mõtteid ja elamusi kirja panna.