Raamatu peategelased – Elmar Lang koos abikaasa Juta ning peaaegu täiskasvanud tütarde Mariti ja Annega – veedavad pärast üheksat aastat Rootsis viibimist esimest puhkust mere ääres. Põhiline tegevusliin kulgeb puhkusega seotult: reis, pansionaadi eluolu, Mariti armumine, uued tutvused, omavahelised suhted jne. Tormine meri tuletab aga meelde kodumaalt põgenemise, mure ja teadmatus koju jäänute pärast ei lase puhkusest täit rõõmu tunda. Kaks sõda ja vangilaager tuletavad Elmari unenägudes end samuti meelde. Meenub ka tütarde ema Ireene, kes lahkus pere juurest, kui Ann polnud veel aastanegi. Põhjuseks kolmeaastase poja uppumine, mille süüdlaseks pidas Elmar esimest abikaasat Ireenet.
(Allikas: Elukiri nr 11, 2008)