Järg raamatutele "Kuresaapad" ning "Kõndes".

Heino Kiik on oma mälestustes jõudnud noorukiikka. Sõda puudutab noormehe elu juba väga lähedalt. Ise ta küll sõtta minema ei pea, aga lähevad mitmed ta koolikaaslased Mustvee gümnaasiumist ja sõbrad Tammessaare külast. Heino püüab haridusteed jätkata Tallinnas, saab tööd "Talurahvalehe" toimetuses, astub Räpina aianduskooli ning hiljem Tartu ülikooli geograafiat õppima. Raamatust saab hea ettekujutuse sõjajärgsete aastate olukorrast pealinnas ja Tartu üliõpilase elus.

Raamatule järgnevad "Ole usin", "Leida ennast", "No siis...", "Tondionu", "Tudeng Moskvas", "Helmiga", , "Parteilisuse ajastul", "Eluteeristil", "Põgenikuna Moskvas" ning "Ei sure kirjanik".