"Voonakeste vaikimine" on Thomas Harrise Hannibali-lugude kuulsaim raamat. Üks selle peategelasi, psühhopaadist psühhiaater Hannibal "Cannibal" Lecter on saanud hüüdnime oma ebatavalise kulinaarse kalduvuse järgi - nimelt armastab ta oma ohvreid süüa. Raamatu sündmused leiavad aset siis, kui Hannibal on juba psühhiaatriahaiglas range järelevalve all. FBI saadab tema juurde kena noore naisagendi Clarice Starlingi. Starlingi ülesanne on meelitada Hannibalilt välja tema professionaalne arvamus sarimõrvarist, kes röövib noori naisi ja tapab neid jõhkralt. Kuid Hannibal, kes on immuunne igasugustele psühholoogilistele testidele, haarab kiiresti ohjad enda kätte niipea, kui nooruke Clarice tema kongi klaasi ette ilmub. Iga infokillu eest nõuab ta, et naine jutustaks talle midagi oma elust.

1988. aastal hinnati "Voonakeste vaikimine" Bram Stokeri auhinna vääriliseks. Romaanile eelneb "Punane draakon" ja järgneb "Hannibal".